Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine

Töö- ja eraelu tasakaalu hoiavad minu jaoks kaks selget kokkulepet:

Refleksioon

Esimesed kaks aastat on pakkunud häid väljakutseid, mille käigus olen õpetajana kiiresti kasvanud. Olen suutnud õpilastega leida hea vaibi, nagu nad ise ütleksid, ning õppetöö sujub meil väga hästi: võtan kuulda nende seisukohti, arvamusi ja soove ning väljendan samal ajal ka enda omi. Mulle meeldib öelda, et õpetaja on klassile peegliks: see, millise suhtumise ja energia ma ise klassi toon, peegeldub tagasi ka õpilastes. Loomult olen kannatlik, mis klassiruumis mõjub hästi: minu juures ei ole olemas rumalaid küsimusi ja iga õpilane julgeb küsida.

Kõige rohkem ütleb mulle aga see tagasiside, mis tuleb väljastpoolt. Lapsevanemad, kolleegid ja juhtkond on märganud õpilastes muutust: varem matemaatikat peljanud õpilane leiab järsku julguse ja hakkab tunnis aktiivselt kaasa töötama. Suurim tunnustus on aga see, et matemaatikast on saanud paljude õpilaste lemmikaine. Nad ootavad tunde ja on päris pettunud, kui mõni ürituste päev matemaatikatunni ära jätab.

Eriti liigutav oli õpetajate päeval saadud õpilaste tunnustus, kus nende endi sõnad peegeldasid täpselt seda, mille poole püüdlen: "teie tunnis ei ole hirmus küsimusi küsida ega eksida" ning "olete muutnud matemaatika minu jaoks palju meeldivamaks aineks".

Karjääriplaan

Just see tagasiside kinnitab, et olen õiges kohas, ja annab sihi liikuda edasi. Lähiaastate alus on magistriõpingud Tartu Ülikoolis matemaatika- ja informaatikaõpetaja erialal, mis annavad mulle kindlama metoodilise vundamendi ja avardavad võimalusi õpetada ka vanemates kooliastmetes. Soovin kasvada kogenud aineõpetajaks, kelle poole nii õpilased kui kolleegid julgelt pöörduvad. Konkreetsed sammud enda oskuste täiustamiseks olen kirja pannud uurimusliku lähenemise juures (vt 1.5).

Üks südamelähedane eesmärk on viia rahatarkuse õpetamine uuele tasemele. Finantskirjaoskust õpetatakse paljudes põhikoolides matemaatika või ühiskonnaõpetuse kõrval, kuid mina tahan minna süvitsi ja luua praktilise ning mängulise rahatarkuse õppe, näiteks Cashy-tüüpi finantsmängud ja -võistlused põhikooliastmele. Praegu juhendan õpilasi rahatarkuse olümpiaadideks ja koostan vastavaid õppematerjale, et seda Sauga Põhikoolis päriselt alustada; koolijuhtkond toetab ideed igati. Pikemas plaanis näen sellist süvendatud rahatarkuse õpet jõudmas Tori valla koolidesse laiemalt.

Näen end Sauga Põhikooliga seotuna veel aastaid. Üks eriline ootus on olla osa kooli uue maja valmimisest, mis peaks kerkima 2032. aastaks. Just sellised pikemad sihid hoiavad mind iga päev motiveerituna ja annavad tööle laiema tähenduse.

Uurimuslik lähenemine

Enda arengu suunamiseks kogun teadlikult tagasisidet neilt, kes minu tööd kõige vahetumalt näevad: õpilastelt ja lapsevanematelt. Esimese õppeaasta lõpus lasin õpilastel täita paberkandjal anonüümse tagasisidelehe, mille põhjal tegin kohandusi teiseks õppeaastaks. Teise õppeaasta lõpus koostasin veebiküsimustiku, kaasates seekord ka lapsevanemad. Uurimusliku poole pealt tuginen mitmekesistele andmetele. Jälgin nii õpitulemusi (tunni- ja kontrolltööd, testid) kui ka e-kooli statistikat laiemalt: puudumisi, märkuste osakaalu ja üldist edenemist. Kõige kõnekam on aga õpilaste vabatahtlik aktiivsus, mis näitab tegelikku motivatsiooni: kui paljud lahendavad Opiqis ka mittekohustuslikke ülesandeid, löövad kaasa olümpiaadidel või soovivad jätkata teaduskoolis. Need signaalid koos annavad mulle palju täpsema pildi kui üksnes hinded.

Kolleegide tugi

Oma arengus tunnen tugevat tuge nii koolijuhtkonnalt kui kolleegidelt. Juhtkond annab mulle palju autonoomiat ja usaldust: võimaluse proovida asju teistmoodi, katsetada uusi meetodeid ja leida õpilaste motiveerimiseks omanäolisi lahendusi. Seda toetatakse ka praktiliselt, näiteks vahendite, väljasõitude ja maakondlikel üritustel osalemisega. Kui mõni uus idee või võimalus silma jääb, saan juhtkonnalt rohelise tule sellest kohe kinni haarata. Kolleegidega, sealhulgas teiste aineõpetajatega, jagame teadmisi ja käime koolitustel, mida kool soovitab ja pakub. See keskkond annab mulle julguse end pidevalt proovile panna ja edasi areneda.

Õpetamisoskuse analüüs ja täiustamisplaan

Enda tugevusteks pean positiivset suhtumist töösse ning oskust õpilasi märgata. Kaasava hariduse põhimõtted on toonud klassiruumi üha suurema õpilaste mitmekesisuse, mis tähendab, et ühe ja sama tunni jooksul tuleb jõuda väga erineva tasemega õppijateni. See on valdkond, kus õpib pidevalt juurde iga õpetaja, ja ka mina arendan teadlikult oskust õppetööd nii diferentseerida, et keegi ei jääks unarusse. Just seetõttu asusin sügisel magistriõppesse (vt 1.3), kus omandan süsteemsemad teadmised õppetöö diferentseerimisest. Lisaks õpingutele täiendan end jooksvalt erinevatel koolitustel, sealhulgas e-koolitustel, ning otsin ise aktiivselt uusi metoodikaid ja materjale, mida oma tundides katsetada.